Nova Vitas jääb lapseootele armastuse ja teaduse abil

Üle 20 aasta kogemusi viljatusravis, personaalne lähenemine ja stabiilselt kõrged tulemused. Teostame IUI, IVF, ICSI, FET protseduure ning lisaks protseduurid doonormunarakkude ja -seemnerakkudega.

Lastetuse uuringud   Facts & figures

Nova Vita partnerkliinik, viljatusravi kliinik Ovumia, teenindab oma kliente Soomes Helsingis, Tamperes ja Jyväskyläs. Teeme kokku üle 4000 viljatusravi aastas! Ovumia ja Nova Vita abil on sündinud juba üle 12 000 lapse!

Vaata esitlusvideot

Munarakkude doonoriks

Tule munarakudoonoriks ja anna võimalus uueks eluks.
» Loe lähemalt

Nova Vita Kliiniku viljatusraviprotseduuridele pääsed ilma järjekorra ja saatekirjata.
Arsti vastuvõtule või spermaanalüüsile registreerimiseks kontakteeru: +372 6 059 609 või novavita@novavita.ee 

 

Munarakkude külmutamine – lisavõimalus tänapäeva naisele

Aja jooksul on paranenud võimalused aidata neid, kel mingil põhjusel siiani järglaste saamine õnnestunud ei ole. Naistele, kel põhjus sobiva partneri puudumisel lapse saamist edasi lükata või kes soovivad terviseprobleemide tõttu säilitada tuleviku tarbeks terveid munarakke, tuleb appi munarakkude külmutamine. Samuti aitab see naisi, kes vajavad doonormunarakke.

„Munarakke külmutades on võimalik saada kas ise abi või annetada munarakke neile, kel lapse saamine siiani õnnestunud ei ole,“ tõdeb Nova Vita Kliiniku juhataja Karin
Rosenstein, lisades, et kuigi naiste soov järglasi saada on jätkuvalt suur, on esmasünnitajate vanus tõusnud ning rasedust planeeritakse pigem hiljem.

Peata oma munarakkude jaoks aeg

„Tänapäeva naine soovib esmalt lõpetada koolid, teha karjääri ning osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus. Tihti on nii, et kui naine oleks valmis juba lapsi saama, siis pole ta leidnud sobivat partnerit, kellega pere luua. Seega põhjuseid, miks lapse saamist edasi lükatakse, on mitmeid. Tegelikult hakkab aga naise muna­rakkude reserv ja kvaliteet järk-järgult langema pärast 32. eluaastat ning viljakuse langus kiireneb oluliselt alates 37. eluaastast. Seega peaks munarakkude külmutamise peale mõtlema kindlasti enne 35. eluaastat,“ selgitab dr Liisa Viirmaa.

Juhul kui lapse saamine hilisemas eas loomulikul teel ei õnnestu, saab säilitatud munarakke kasutada kehavälise viljastamise (IVF) protseduuris. Tihtipeale on naise geneetiliselt tervete munarakkude arv selleks ajaks oluliselt langenud. „Erinevus külmutatud munarakkude kasutamisel naise hilisemas eas on see, et muna­rakkude vanus on peatunud külmutamise hetkel, samas naise olemasolevate munarakkude arv on kahanenud ja neis võib leiduda rohkem geneetilisi muutusi,“ selgitab dr Viirmaa, lisades, et teine võimalus on kasutada doonormunarakke. „Oleme väga tänulikud naistele, kes on olnud Nova Vita Kliinikus muna­rakudoonoriks ja seeläbi aidanud viljatutel paaridel saada oma perre kauaoodatud beebi,“ tõdeb ta.

Nova Vita, IVF, baby

Abi nii tervislikel kui ka sotsiaalsetel põhjustel


Dr Viirmaa sõnul on munarakkude külmutamisel eelkõige meditsiiniline näidustus – näiteks kui naist ootab vähidiagnoosi tõttu ees keemia- või kiiritusravi. Lisaks on mitmeid mitte­onkoloogilisi seisundeid, kus munarakkude külmutamine võib vajalikuks osutuda. Näiteks immuunsupressiivne ravi alküleerivate ainetega teatavate autoimmuunhaiguste korral. Samuti vereloome tüvirakkude siirdamise vajadusel, kus enneaegse ovariaalse puudulikkuse tekkimise risk võib olla kuni 85%. Ning muude enneagset ovariaalset puudulikkust põhjustavate seisundite korral nagu endometrioos, munasarjade healoomulised kasvajad, geneetilised haigused.

Mujal maailmas on üha enam levima hakanud munarakkude külmutamine ka sotsiaalsetel põhjustel, kus naine soovib teadlikult oma pereplaneerimist edasi lükata või ei ole leidnud sobivat partnerit, kellega pere luua ja soovib seetõttu igaks juhuks oma munarakke külmutada. Munarakkude külmutamine ei anna naisele 100% garantiid, et hiljem nende rakkude kasutamisega kindlasti laps saadakse, kuna IVF-protseduuridest õnnestub tänapäeval keskmiselt kolmandik. „Seetõttu on soovitatav külmutada ja säilitada vähemalt 20 munarakku ning vajadusel teha protseduur läbi mitu korda,“ selgitab dr Viirmaa. Pigem on munarakkude külmutamine tema sõnul tänapäeva naisele üks lisavõimalus suurendada hilisemas eas lapse­saamise võimalust.
„Munarakkude külmutamiseks peab naine läbima ettevalmistava ravi, mille käigus stimuleeritakse tema munarasju hormoonidega, et ühes kuus küpseks rohkem kui üks munarakk. Munarakkude hankimine toimub tavaliselt üldnarkoosis toimuva protseduuri käigus, mis kestab 15–20 min, kokku kestab ettevalmistav ravi 2–4 nädalat ja taastumiseks oleks soovitatav võtta 1–2 päeva,“ selgitab naistearst.
Tavaliselt küpseb ettevalmistava ravi abil korraga 10–15 munarakku, aga ühest protseduurist saadav munarakkude arv võib erineda. Kõik protseduurist saadud küpsed munarakud külmutatakse ja säilitatakse vedela lämmastiku (–196 °C) keskkonnas.

Usaldus pikaaegse kogemuse kaudu


Nova Vita Kliinik tegeleb lastetuse raviga juba alates 1995. aastast. Kliiniku arstid püüavad esmalt selgitada välja lastetuse põhjuse ja vajadusel teostatakse kunstliku viljastamise protseduure. „Viljatusravi vajab keskmiselt iga 6.–10. paar ning kuigi ka IVF ei ole kõikvõimas – keskmiselt õnnestub 1/3 ravitsüklitest –, on siiski tore, et saame paljusid aidata. Mõni paar peab positiivse tulemuse saavutamiseks läbima mitmeid raviprotseduure,“ on dr Viirmaa sõnul prognoos tänapäeval hea.

Nova Vitas alustati munarakkude külmutamise ettevalmistustega juba 2016 ning 2017. aastal külmutati siin ligi 300 munarakku, millest enamik olid doonorite munarakud. Sulatatud munarakke on hiljem edukalt kasutatud kehavälise viljastamise protseduurides.

Kadri Penjam, kaasautor

 

Munarakkude külmutamise võimalused Eestis

14.02.2018 räägiti saates “Pealtnägija” munarakkude külmutamisest.

Paljudes Lääneriikides on populaarsust kogunud trend, kus viljakas eas naised külmutavad oma munarakud, et teadlikult lapse saamist edasi lükata. Eestis on külmutatud seni munarakke peamiselt meditsiinilistel näidustustel. Lisaks on levinud doonormunarakkude külmutamine, et aidata neid naisi, kellel on enda munarakud otsa saanud. Munarakkude külmutamine oli pikka aega väga keeruline, kuna munarakk on võrdlemisi suur rakk. Ligi 10 aastat tagasi hakati munarakke külmutama uue kiire meetodiga- vitrifikatsioon. Tänu vitrifikatsiooni meetodile on munarakkude elulemus peale külmutamist oluliselt paranenud. Esimene beebi sündis vitrifitseeritud munarakkude abil juba 1997.aastal. Tänapäeval on nii munarakkude kui ka embrüote vitrifitseerimine tavapärane meetod enamustes IVF laborites.

Tänapäeva naine soovib esmalt lõpetada koolid, teha karjääri, osaleda aktiivselt ühiskondlikus elus. Tihti on nii, et kui naine oleks valmis juba lapsi saama, siis pole ta leidnud sobivat partnerit, kellega pere luua. Seega põhjuseid, miks lapse saamist edasi lükatakse on mitmeid. Samuti võib välja tuua meedia eksitavat mõju, kus presenteeritakse kuulsaid naisi, kes saavad emaks üsna kõrges vanuses. Enamasti jäetakse mainimata, et üle neljakümne aastased naised on läbinud lapse saamiseks mitmeid kunstliku viljastamise (IVF) protseduure ja on pidanud tihtipeale lapse saamiseks kasutama doonormunarakke. Oluline oleks tõsta naiste teadlikkust, kuidas oma viljakust hoida ja et tänapäeva võimas meditsiin ei ole suutnud pöörata naise bioloogilist kella vastupidises suunas tiksuma. Ühe võimalusena võib naine kaaluda munarakkude külmutamist veel oma viljakas eas. Sellisel juhul jääb munarakkude vanus seisma ajal, mil need külmutati ja naine saab hiljem kasutada iseenda nooremaid rakke.
Üldiselt hakkab naise munarakkude reserv ja kvaliteet oluliselt langema peale 35. aastat. Seega peaks munarakkude külmutamise peale mõtlema kindlasti enne 35. eluaastat Soovitatav on külmutada ja säilitada vähemalt 20 munarakku, ning vajadusel teha protseduur läbi mitu korda. Juhul, kui hilisemas eas lapse saamine loomulikul teel ei õnnestu, siis saab säilitatud munarakke kasutada kehavälise viljastamise (IVF) protseduuris. Kuna IVF protseduuridest õnnestub tänapäeval endiselt keskmiselt kolmandik, siis on hea, kui munarakke jätkuks mitmeks IVF protseduuriks.

Social freezing, fertility preservation
Pilt on illustratiivne

Fakte:

  • esimene laps külmutatud munarakkudest sündis maailmas 1997.a;
  • munarakke on soovitatav külmutada enne naise 35. eluaastat;
  • soovitatav on külmutada vähemalt 20 munarakku;
  • külmutatud munarakke saab vajadusel kasutada kehavälise viljastamise (IVF) protseduurides, millest õnnestub keskmiselt kolmandik;
  • Eesti Haigekassa ei kompenseeri munarakkude külmutamist ja säilitamist.

Rohkem infot: https://novaator.err.ee/683233/pealtnagija-maailmas-kogub-populaarsust-fertiilsuskindlustus-eestlased-on-sailitanud-kaine-meele

Nova Vita & Ovumia nurses’ meeting about international fertility treatments

Nova Vitas’s nurses Tiina, Merike and Niina visited Ovumia Tampere on 24.2.2017. They discussed and shared learnings in a joint training program.The topics of the meeting included e.g. the process of international customers, egg donor treatments and patient – nurse communication.

Photos:
Nova Vita’s Tiina Lille D discusses about fertilility lab’s current trends with Ovumia’s Laboratory Director Kirsi Kananen and fertility biologist Tiina Tissari.
Nova Vita’s Tiina Untera ja Ovumia’s Merja Ollila discussing about egg donor treatments.

Patisendi tagasiside


Kristi: “Aasta tagasi novembris selgus, et minu läbimatute munajuhade tõttu pole mul võimalik loomulikul teel lapsi saada ja täna võin ma uhkusega öelda, et tänu Nova Vitale nohiseb minu kõrval meie imearmas 2 nädalane poisipõnn. 

Esimesest hetkest kui astusin üle Nova Vita ukse, teadsin, et valisin õige koha IVF protseduuriks. Dr Talving on väga sümpaatne arst, kellega tekkis koheselt klapp. Ma ei tundnud kordagi suure haigla bürokraatiat ja suhtumist, vaid tundsin, et minuga tõepoolest tegeletakse personaalselt ja minule sobivaima raviskeemi alusel. 

Suurima rõõmuga oleksin jätkanud ka oma raseduse jälgimist Nova Vitas, kuid sel ajal seda teenust veel kahjuks ei olnud.  Soovitaksin Nova Vitat kõigile peredele.”

————————————————————————————————————————————

Munarakudoonor: Minu taastumine protseduurist käis väga kiiresti. Protseduuri järgsel päeval oli kõht veidi valus, aga valuvaigistit ei vajanud. Päev hiljem oli olemine juba väga hea. Nelja päeva pärast algas menstruatsioon ning samal päeval alustasin uuesti Harmonet pillide võtmist. Muljed Nova Vita Kliinikust on väga head. Kõik töötasid väga professionaalselt ja kokkuvõttes oli väga meeldiv kogemus. Kindlasti tulen vajadusel jälle munarakudoonoriks.“

 

Roadshow to Fertility Clinics in Sweden

Text by Candido Tomás

Nova Vita and Ovumia personnel had a great road trip to Sweden in September, 2016. We met several clinics and exchanged our experiences about the modern infertility treatments.

IVF-kliniken CuraÖresund, Malmo

Some of the doctors and midwives from the clinic remember following several patients that have received egg donation. They assure that those pregnancies are very healthy and that healthy babies have been born. They are happy to continue the collaboration with Ovumia and with Nova Vita by recommending their patients to contact us. The delegation from Ovumia and Nova Vita presented the excellent results from the Finnish Egg Bank, successfully operating in Tampere for the last two years.

Päivi Virta, the international coordinator of the egg donation program of Ovumia and Nova Vita and Candido Tomás, fertility doctor visited the clinic and presented the results of over 1900 egg donations performed in our clinic for over 20 years and more specifically from the last two years with the Finns Egg Bank program, that has brought many foreign patients, especially from Scandinavia, to our clinics

Nordic IVF Center, Göteborg

Doctors, Midwives and Embryologists from the private center in Göteborg took the time from their normal activities to show us the clinic and to listen to the results of the egg bank of Ovumia. We have presente both clinics from Ovumia in Tampere and Nova Vita from Estonia. The good clinical results and the simple, straightforward procedures from our clinics are the appealing motives to send their patients to receive egg donation. In Ovumia patients can have registered egg donors and in Nova Vita they can have anonymous donors.

Our staff also visited the IVF laboratory which also includes the embryoscopes, also in use in Ovumia. The embryologists are sure that the results are better due to the embryoscope and they can have all the embryos to transfer followed in the embryoscope. The good results are also confirmed by our own data. Ovumia is the only clinic in Finland that has the time lapse incubator Embryoscope.
The Clinic was a very positive, full of light installations which together with the friendliness of the staff made a very aggregable and useful visit from our staff.

Merike Seer presented the Nova Vita Clinic in Tallinn and welcomed the staff to visit the clinic and town. She offered the services of Nova Vita clinic to the Swedish patients that might need egg donation or full donation, which are not performed in Sweden.
Päivi Virta is the person to contact when international patients have questions concerning egg donation or other issues related with clinics of Ovumia and Nova Vita.
Candido Tomás presented the results from Ovumia , namely the egg donation program with The Finnish egg Bank, resulting in excellent clinical results and giving the possibility for couples to have egg donation treatment without queuing. Some of the staff in Ovumia speaks Swedish which also helps in the personalized contacts.

Here are some pictures from our road trip:

 

 

 

Finland’s Ovumia buys Nova Vita fertility clinic in Tallinn

The Finnish fertility treatment services company Ovumia OY has bought the Nova Vita clinic in the Estonian capital Tallinn, which is set to start offering the service of egg feezing and expand its offering to foreign patients under the new owner.

“We can clearly see that health care in Estonia is developing toward internationalization. This provides a good opportunity to raise the standard of lab services to an even higher level corresponding to the highest level globally and to provide people in Estonia with the best possible fertility treatment,” Ovumia Board Chairman Pekka Sillanaukee said in a press release.

Sillanaukee said that, among other things, the Estonian government’s plan to move on with the implementation of the directive on the free movement of patients encouraged them to make the acquisition. “This is a positive and right trend, aiming to guide the patient to where there is readiness and the ability to serve them immediately.”

“Our employees will remain the same despite the sale of the company. In collaboration with experienced specialists from Ovumia we will be able to expand our base of know-how and services,” Nova Vita CEO Merike Seer said.

She added that collaboration with Ovumia OY will increase the number of jobs at the Nova Vita clinic. Nova Vita continues to work closely with the Estonian Health Insurance Fund and hopes to provide services to Estonian patients also in the future.

Ovumia is planning to expand the offering of procedures and diagnostic methods in Estonia. The possibility to freeze human eggs is to be offered already before the end of 2015.

Besides the new owner is planning to boost the numbers of fertility treatment patients coming to the Nova Vita clinic from Finland, Scandinavia and Central Europe.”

The original article was published in The Baltic Course.