Lastetusega ei pea ka Eestis õnneks enam viimased kümmekond aastat lihtsalt leppima, vaid selleks on olemas kaasaegsed raviviisid. Statistiliselt esineb lastetus 10-15% paaridel, mis teeb Eesti puhul kokku umbes 15 000 lastetut paari. Tendents kahjuks kasvab ning igal aastal suureneb lastetute paaride arv ligikaudu 1,5% võrra. Selles osas Eesti paraku muust maailmast ei erine. Viimsis asuvas Nova Vita Kliinikus on lastetuse raviga tegeletud tänaseks juba kümme aastat ning siin töötavad oma ala kogenud spetsialistid.

Kuidas defineeritakse viljatust?
Viljatus ei ole iseloomulik ainult inimestele - seda esineb kõikidel elavatel organismidel. Võrreldes inimeste paljunemist teiste organismide paljunemisega, hakkab teravalt silma inimese lastesaamise äärmiselt madal efektiivsus.

Naisel küpseb igas tsüklis üks munarakk. Terve eluea jooksul küpseb naisel vaid 350-400 munarakku. Piiratud munarakkude arv ja küpsemise aeglus seabki piirid, miks naise rasestumine on sedavõrd vaevaline. Uuringud on näidanud, et erinevalt eelarvamustest on naise rasestumise tõenäosus ühes tsüklis juhul, kui paar ei kasuta rasestumisvastaseid vahendeid, ainult kuni 20%. Sellinegi tõenäosus esineb naisel vaid küllalt piiratud eluperioodil - 20.-25. eluaastal. Seejärel hakkab naine muutuma tasapisi, kuid järjepidevalt viljatumaks. Naise 37.-38. eluaastaks on tema viljakus vähenenud peaaegu poole võrra ning selles eluetapis on rasestumise tõenäosus ühes tsüklis ainult 10%. Praktiliselt olematuks muutub rasestumise tõenäosus aga 40ndatel eluaastatel, mil rasestumise tõenäosus on võib-olla ainult 5% ühe tsükli kohta.

Naise madal rasestumise tõenäosus ühes tsüklis viib olukorrani, kus tervel ja viljakal paaril kulub rasestumiseks vahel isegi terve aasta. Kõikidest paaridest, kes soovivad last, rasestub ühe aasta jooksul ca 85% ja neil, kellel ei ole õnnestunud ühe aasta jooksul rasestuda, on laste saamisel suure tõenäosusega mingisugune meditsiiniline probleem. Pärast ühte aastat, mil paar on soovinud last, kuid naine ei ole rasestunud, ongi kõige õigem pöörduda lastetuse probleemiga tegelevate arstide poole.

Millest võib lastetus tingitud olla?

Põhjuseid on siin mitmeid. Enimlevinumateks loetakse sünnituse edasilükkamisega kaasnevat naise vanuse kasvu, põletikuliste haiguste laialdast levikut, stressi, naiste kaaluprobleeme ja suitsetamist. Seega on üldine soovitus, et pereplaneerimise peale tuleks mõelda varem, mil rasestumise tõenäosus on suurem.

Nova Vita uuringud on näidanud, et 60% juhtudel on tegemist naisepoolse viljatusega, 30% juhtudel mehepoolse viljatusega ning 10% juhtudel jääb paari konkreetne lastetuse põhjus selgusetuks. Teatud põhjused on sarnased nii meestel kui ka naistel: need on ennekõike hormonaalsed häired ja põletikulised protsessid.

Kuidas viljatust ravitakse?

Kuigi viljatuse ravis on kasutusel palju erinevaid võimalusi, annab kõige paremaid tulemusi siiski kehaväline viljastamine ehk IVF-protseduur, mis jaotatakse kolme etappi: naise munasarjade stimulatsioon, munarakkude eraldamine munasarjadest ning embrüote siirdamine emakasse. Tähtis on, et kõik protseduurid on patsiendile valutud.

Kui suur on IVF-protseduuri õnnestumise tõenäosus?

Keskmiselt rasestub IVF-protseduuri kasutamise tulemusena 30% protseduuri läbinud naistest ning neist omakorda 25% on kaksikrasedused. Nova Vita kliiniku kogemus näitab, et ligikaudu 60-70% paaridest saavad lapse pärast kolme IVF-protseduuri.

Kui sagedasti IVF-protseduuri kasutatakse?

Esimene IVF-protseduuri abil eostatud laps sündis 1978. a Inglismaal. Paarikümne aasta jooksul on IVF-protseduur muutunud tähtsaimaks lastetuse ravivõimaluseks. Euroopas moodustavad 1-4% kõikidest vastsündinutest "katseklaasilapsed". Eestis on vastav näitaja tõusnud aasta-aastalt ning hetkel sünnib meil ligikaudu 200 katseklaasilast aastas (1,5% kõikidest lastest). Kahesaja lapse sünniks teostatakse Eestis ligikaudu 600-700 IVF-protseduuri aastas. Arvestades demograafilise olukorra tähtsust, võiksime ennustada, et Eestis sünnib tulevikus maksimaalselt 600-700 katseklaasilast aastas ning meie kliinikutes teostatakse üle kahe tuhande protseduuri. Nova Vita Kliinikus toimus 2005. a ligikaudu 330 embrüosiirdamist, sel aastal aga juba kindlasti enam.

Missugused on sagedasemad lastetuse raviga kaasnevad väärettekujutused?

Maailmas on IVF-protseduuriga kaasnevate ohtude osas tehtud tuhandeid uuringuid. Kõige suurem oht, mis siiski väga paljudele lapsevanematele tundub hoopiski suure õnnena, on mitmikraseduste suhteliselt suur osatähtsus. Mitmikraseduste korral suureneb erinevate rasedusaegsete komplikatsioonide risk nii lootele kui ka emale. Üks taoline risk on enneaegse sünnituse oht. Mitmikrasedusi saab täielikult vältida, kui emakasse siiratakse ainult üks embrüo.

Teine palju käsitlemist leidnud teema on kehavälise viljastamise teel sündinud laste tervis. Samas on kõik läbiviidud uuringud jõudnud kindlalt seisukohale, et IVF-protseduur ei suurenda sündiva lapse terviseriske. Hiljuti viisime koos Soome kolleegidega läbi suuremahulise analüüsi, kus uurisime 1200 embrüo siirdamist. Selgus, et raseduse arengut nendes protseduurides mõjutas sama faktor, mis ka loomulike raseduste korral - naise vanus.

Kui palju IVF-protseduur maksab?

Kehavälise viljastamise protseduuri eest tasub kuni patsiendi 40. eluaastani riik. Patsiendi omaosalust kuni selle vanuseni protseduuriga seoses ei ole, aga tuleb arvestada ravimite maksumusega. Samas saavad alates 1. septembrist 2006 kuni 40-aastased ravikindlustatud naised taotleda Haigekassalt kehavälise viljastamise ravimite hüvitist kuni 10 000 krooni ulatuses ühe protseduuri kohta.