Pärilikkus
Desoksüribonukleiinhappe (DNA) molekulid on pärilikkuse kandjad. DNA piirkonda, mis määratleb ühe valgu sünteesi nimetatakse geeniks. Inimese DNA sisaldab umbes 25-30 tuhat geeni. DNA moodustab koos valkudega kromosoome. Rakkude jagunemisel on kromosoomid maksimaalselt kokku pakitud ja piisavalt suured, et võimaldada peale vastavat töötlust ja värvimist hinnata valgusmikroskoobis nende arvu ja ehituse terviklikkust. Inimese normaalsetes keharakkudes on 46 kromosoomi: 2 sugukromosoomi ja 22 paari autosoome.
Naissoo määrab kahe X-kromosoomi olemasolu - kromosoomivalem 46, XX.
Meessugu on aga määratud Y-kromosoomi olemasoluga - kromosoomivalem 46, XY.
 |
 |
|
Naise kromosoomid |
Mehe kromosoomid |
Indiviidile omast kromosoomide kogumit e. kromosoomistikku nimetatakse karüotüübiks.
Naise munarakkudes esineb 23 kromosoomi: 22 autosoomi ja X-kromosoom. Seemnerakke on aga kahte tüüpi: ühed omavad 22 autosoomi ja X-kromosoomi, teised aga 22 autosoomi ning Y-kromosoomi. Munaraku viljastumisel Y-kromosoomi sisaldava seemnerakuga sünnib poiss. Seevastu munaraku viljastumisel X-kromosoomi omava seemnerakuga sünnib tüdruk.