Seemnerakkude analüüsid (SA)

Enne protseduurile tulekut ei tohiks SA analüüs olla vanem kui 6 kuud!

Kuna seemerakkude areng toimub kolmekuulise tsüklina, siis soovitame meespatsiendil alati enne plaanitavat IVF protseduuri teostada värske seemnerakkude analüüs. See annab täpse ülevaate seemnerakkude hetkekvaliteedist ning aitab plaanida sobivat kehavälist protseduuri.

Et analüüs annaks tõepäraseid tulemusi, tuleks patsiendil hoiduda sugulisest vahekorrast 2-7 päeva enne analüüsi. Analüüsi andmine toimub eneserahuldamise teel. Äärmisel juhul saab analüüsi anda kodus, kuid siis tuleks seemnevedelik kliinikusse transportida võimalikult kiiresti (maksimaalsekt ühe tunni jooksul) ning hoida soojas kohas. Kodus andmise korral tuleks hoiduda tavaliste preservatiivide kasutamisest, kuna need sisaldavad seemnerakke tapvaid aineid.

Seemnerakkude analüüs ehk põhiuuring: seemnevedeliku üldanalüüs, mille käigus määratakse seemnevedeliku hulk, seemnerakkude kontsentratsioon, -liikuvus, -morfoloogia ehk normaalsete seemnerakkude osakaal. Samuti määratakse kaudsed põletikule viitavad tunnused: pH, ümarrakkude hulk, reaktiivsed hapnikuosakesed.

Seemnerakkude põhiuuring annab lühiülevaate mehe seemnerakkude seisundist. Põhiuuringu käigus ei ole võimalik välja selgitada mitmeid olulisi viljatuse põhjuseid (erinevad põletikud, sh varjatud põletik suguteedes, autoimmuunsus jm), seetõttu on esmakordsel analüüsi andmisel soovitav teha lisaks põhiuuringule ka sperma lisauuringud vastavalt arsti soovitusele. Põhjalikum uuring võimaldab vajadusel teostada eelnevat ravi, samuti määrata kindlaks parima meetodi, mida kehavälisel viljastamisel kasutada. See kõik aitab kaasa kehavälise viljastamise õnnestumisele, ühtlasi kokku hoida aega ja raha.

Lisauuringud:

1. Leukotsütospermia: uuritakse põletikurakkude ehk leukotsüütide esinemist spermas. Antud analüüs aitab välja selgitada põletikku suguteedes ja eesnäärmes, sh ka varjatult kulgevaid põletikke. Soovitav teha esmakordsel seemnerakkude analüüsi tegemisel.

2. Autoimmuunsuse test: analüüs selgitab välja, et kas paari viljatuse põhjuseks võib olla antikehade olemasolu seemnerakkude pinnal. Antikehad takistavad seemneraku ühinemist munarakuga. Soovitav teha esmakordsel analüüsi andmisel.

3. Seemnerakkude analüüs koos pesuga: seemnerakkude funktsionaalsuse määramiseks. Soovitav patsiendile, kellel on probleeme seemnerakkude liikuvusega. Tulemus näitab, kas ja kui palju paraneb seemnerakkude liikuvus peale pesu. IVF puhul on oluline, et >50% seemnerakke oleks liikuvad. Aitab valida õige ravitaktika kehaväliseks viljastamiseks.

3.1 Elujõulisuse test: soovituslik. Näitab seemnerakkude elujõulisust ja viljastamispotsentsiaali viljastamislahuses 24 tunni möödumisel. Seemerakke loetakse elujõulisteks, kui seemnerakkude liikuvus 24 tunni möödudes ≥ 50%. See test aitab ära hoida võimalikku ebaõnnestumist IVF protseduuril ning valida kohe ICSI protseduur.

4. Interleukiin-6 test: testi kasutatakse interleukiinide sisalduse määramiseks seemnevedelikus. Interleukiinide taseme tõus on iseenesest kahjustav faktor ning oluline näitaja põletiku hindamisel. Selle testiga saab välja selgitada just kroonilist laadi lõpetikuprotsesse.

5. SDI analüüs: SDI analüüs teeb kindlaks DNA katkeid seemnerakkudes. Erinevad uuringud on tõestanud, et >25% DNA katkeid seemnerakkudes võib oluliselt mõjutada mehel järglaste saamist, kuid samuti ka lapse tervist ja geneetikat. Analüüsi vastus aitab raviarstil teha otsust kehavälise viljastamise meetodi valikul. Test teostatakse koostöös SPZ laboriga (www.spzlab.com). SDI analüüs on soovitatav patsientidele, kelle viljatuse põhjused on jäänud ebaselgeks ning kindlasti tuleks eelnevalt teha analüüs neil, kes plaanivad tulla IUI protseduurile. Loe lisa

Seemnevedeliku analüüsi normväärtused (WHO 2010)