Kunstlik viljastamine ehk IVF (in vitro fertilization) töötati välja 1970. aastatel, et ravida munajuhade sulgusest tingitud lastetust. Tänapäeval ravitakse IVF meetoditega erinevaid lastetuse põhjusi ja IVF abil on maailmas sündinud juba üle 7 miljoni lapse. Meie viljatusravi arstid aitavad selgitada paari viljatuse põhjuseid, määravad vajalikud analüüsid ning koostavad individuaalse raviplaani. Nova Vita kliinik on toeks ja abiks alates esmasest kontaktist ning vajadusel saab jätkata meie juures ka raseduse jälgimist.

 

 

Munasarjade stimuleerimine

Kui tavaliselt küpseb naisel ühes kuus üks munarakk, siis munararjade stimulatsiooni ajal kasutatavd ravimid kutsuvad esile paljude munarakkude üheaegse küpsemise. Igale patsiendile määratakse individuaalne ravidoos, mis sõltub patsiendi vanusest ja tehtud hormoonanalüüside vastustest. IVF protseduuriks ettevalmistatav ravi kestab tavaliselt 2-4 nädalat. Raviplaani koostamisel võetakse arvesse ka varasemaid munasarjade stimulatsioone.

Munarakkude eraldamine munasarjast

Munarakkude eraldamine munasarjast ehk munarakkude punktsiooni protseduuri ajal kasutatakse tavaliselt narkoosi. Protseduuri käigus punkteerib arst spetsiaalse nõelaga munasarja folliikleid ning embrüoloog otsib mikroskoobi abil follikulaarvedelikust munarakud ning paneb need inkubaatorisse ootama viljastamist. Tavaliselt saadakse naiselt keskmiselt 7-10 munarakku, kuid täpne munarakkude arv sõltub naise vanusest ja sellest kuidas naise organism reageeris ettevalmistavale ravile. Pärast munarakkude eraldamist jääb naine ligikaudu tunniks kliinikusse jälgimisele.

Spermaproovi andmine

Munarakkude punktsiooniga samal hommikul annab mees kliinikus spermaproovi (tavaliselt tullakse kliinikusse koos naisega). Enne spermaproovi andmist on soovitatav 48 tundi vältida vahekorda ja ejakulatsiooni. Spermaproov antakse selleks ettenähtud eraldi ruumis ja konkreetse mehe nimega märgistatud topsi. Enne viljastamist kontrollib embrüoloog seemnerakkude kvaliteeti ja seemnerakke töödeldakse teatud lahustega, et eraldada parema liikuvusega seemnerakud.

Klassikaline IVF

Kui mehe seemnerakkude hulk, liikuvus ja kuju on hea, siis rakendatakse klassikalist IVF (in vitro fertilization) meetodit, mille käigus tilgutatakse munarakkudele peale vastav kogus seemnerakke (tavaliselt 150 000 liikuvat seemnerakku 1-4 munaraku kohta). Munarakud ja seemnerakud jäetakse üleöö inkubaatorisse omavahel niiöelda suhtlema ning hommikul kontrollitakse munarakkude viljastumist.

Seemneraku süstimine munarakku (ICSI)

Kui mehe seemnerakkude parameetrid on alla normi, siis on soovitatav läbi viia ICSI protseduur (intracytoplasmic sperm injection) protseduur, mille käigus süstitakse üks seemnerakk otse munaraku sisse kasutades mikromanipulaatorit. Peale IVF/ICSI protseduuri kasvatatakse embrüoid laboritingimustes 2-6 päeva ning valitakse 1-2 embrüot (harva 3 embrüot) naise emakasse siirdamiseks.

ICSI

Seemnerakkude võtmine munandikoest (testisest)

Kui mehe seemnevedelikus seemnerakke ei ole, võib neid leiduda munandikoes. Koeproov võetakse munanditest pärast kohalikku tuimestust. Proovist eraldatakse seemnerakud, mis ICSI protseduuri käigus süstitakse küpsetesse munarakkudesse. Ravi tulemused on võrdväärsed seemnevedelikust eraldatud seemnerakkudega.

Embrüote kasvatamine

Munarakkude viljastumist kontrollitakse 16–20 tundi peale seemnerakkudega kokku viimist. Munarakkude viljastumine on individuaalne ja sõltub munarakkude ja seemnerakkude kvaliteedist, samuti valitud meetodist. Tavaliselt viljastub vähemalt 50% munarakkudest, kuid võib esineda olukordi, kus viljastumist ei toimu. Embrüoid kasvatatakse laboritingimustes 2-6 päeva ning embrüoloog kontrollib iga päev embrüote arengut ja kvaliteeti.

Embrüo siirdamine

Siirdamiseks emakasse valitakse 1-2 (harva kolm) parima kvaliteediga embrüot.  Embrüo(te) siirdamine toimub spetsiaalse kateetri abil ja on üldjuhul valutu protseduur. Arst ja embrüoloog annavad paarile soovitusi, mitu embrüot naise emakasse siirdada, arvestades paari soove ja haiguslugu. Siirdamise järel jätkab naine ravi vastavalt arsti ettekirjutustele. Ligikaudu 20-40% värske embrüo siirdamise protseduuridest lõpevad kliinilise rasedusega. Tulemused on individuaalsed ja sõltuvad konkreetse paari viljatuse põhjustest.

Embrüote külmutamine ja FET

Kui peale värske embrüo siirdamist jääb üle kvaliteetseid embrüod, siis on need võimalik külmutada. Külmutatud embrüoid säilitatakse vedelas lämmastikus temperatuuril –196 °C. Tulevikus on võimalik külmutatud embrüod sulatada ja vajadusel kasutada FET (frozen embryo transfer) protseduuril. Embrüoid võib vajaduse korral säilitada kuni seitse aastat.

Külmutatud embrüoid võib siirata emakasse naise oma loomuliku menstruaaltsükli või hormoonidega toetatud menstruaaltsükli sobivas faasis. Enam kui 70% külmutatud embrüotest säilib peale külmutamist ja sulatamist. Külmutatud embrüo siirdamise tulemuslikkus on tavaliselt 20–30%.

Raseduse tuvastamine ja jälgimine

Rasedust saab tuvastada siis, kui naise vereringesse ilmub rasedusele iseloomulik hormoon- kooriongonadotropiin (hCG). hCG peaks olema tuvastatav vereringest peale kahe nädala möödumist embrüo siirdamisest. Naine võib esmalt teha kodus uriinitesti , kuid kindlasti peab hCG taset kontrollima ka veeniverest. vahel määratakse hCG sisaldust veeniverest korduvalt, et hinnata hormooni sisalduse kasvu veres.

Positiivse rasedustesti korral kontrollitakse 4 nädalat (28-30 päeva) peale embrüo siirdamist loote südametegevust ultraheliuuringu käigus. Edasist raseduse jälgimist võib jätkata Nova Vita Kliinikus või elukoha järgses raviasutuses.